Tiliseb, tiliseb
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa. Mööduvad saanid, reed piki teed, talvist teed, üle soo ja karjamaa, üle heinamaa. Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa. Helgivad tuled eel, talve teel, külateel, rõõmsad pühad igal pool, üle kogu maa. Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa. |
|
Aisakell
Üle laia lageda,
lumivalge, uinund maa sõidab linna näärimees kristalses täheöös. Kaugelt, kaugelt Põhjamaalt täna ruttab siia ta, põhjapõdrad, kaelas kuljused, on iidse saani ees. Refr. :,: Aisakell, aisakell! Kella kauge hüüd. Härmas valge näärisaan tuhatnelja tormab nüüd. :,: Täna näärikuuse all laste pilgud säravad, õhtutund on ukse ees, - kuhu jääb küll näärimees? Igas väikses käharpeas juba salmid ammu reas, küllap tarvis läheb kohe neid, kui kuulda kuljuseid. Refr. :,: Aisakell, aisakell, kingul, orus, mäel. Aisakella helinal meil on näärid jälle käes. :,: |
|
Oh kuusepuu!
1. Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
kui haljad on su oksad! Ei mitte üksi suisel a'al, vaid talvel ka siin külmal maal. Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu, kui haljad on su oksad! 2. Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu, sa oled mulle armas! Sind jõuluks metsast tuuakse ja küünlad külge pannakse. Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu, sa oled mulle armas! 3. Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu! Siit igaüks saab rõõmu. Su juures lapsed laulavad ja rõõmsalt kinke ootavad. Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu! Siit igaüks saab rõõmu. 4. Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu, su valgus on nii hiilgav! Veel kirkam valgus sellel ees, kes taeva leiab Jeesuses. Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu, su valgus on nii hiilgav! |
|
Talvevõlu maa
Kellahääl kutsub õue
Jõulurõõm tungib põue On langemas lund On imede tund Ees sind ootab talve võlumaa Eemal näen sinilindu Kõrgelt mäelt tõusmas lendu Ja soovid sul kõik täita ta võib Kui sa kõnnid talve võlumaal Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Sest särama lööb, siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal |
|
Talveöö
Keerlevaid, langevaid helbeid on täis kõik laotus ja uinuvad puud.
Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud. Talveöö valguse särelev läik, näol sulamas helbeid, ja suul, helkjate pilvede aeglane käik ja vaikselt, õige vaikselt heljub tuul. ref. Las meid veel, kallis, olla teel üheskoos kaunimal talveööl. Las meid veel, kallis, olla teel mis lumehelbeid lagnevaid on täis. Keerlevaid, langevaid helbeid on täid kõik laotus ja uinuvad puud. Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud. ref. Las meid veel... Talveöö muinasjutt meiega jääb kui lumis, see ükskord läeb. Suveöö unenäos mõnikord näen taas lumehelbeid langevaid ja jääd. ref. Las meid veel... |
|